Tavalisemad ilmastikunähtused ja üldised terminid
– Madalrõhkkond : ümbritsevast madalama õhurõhuga ala. Üldjuhul kaasneb sellega pilvine ja sajune ilm, kuid mitte alati.
– Kõrgrõhkkond : ümbritsevast kõrgema rõhuga ala. Üldjuhul kaasneb sellega kuiv ja päikeseline, kuid jahedamal aastaajal ka pilvisem ilm.
– Tsüklogenees : madalrõhkkonna arenemise protsess; sooja ja külma õhu segunemine ja koondumine üheseks süsteemiks
– Konvektsioon : teisisõnu tõusvad õhuvoolud. Ebaühtlasest soojenemisest tulenev nähtus, mis tavaliselt põhjustab rünk(saju) pilvede arengut ja seejärel ka sademeid, kuid mitte alati.
– Udu : maapinnalähedases kihis hõljuvad veepiisakesed või jääkristallid, kui õhuniiskus on 100% lähedane.
Vähendab tihti nähtavust alla 1km ja tugeva udu korral võib muutuda ka ohtlikuks. Udu loetakse ka madalaks kihtpilveks.
– Vihm : vedel sademeteliik
– Uduvihm : udulaadne nähtus, kuid suurtemate veepiisakeste tõttu justkui sajaks vihma.
– Lumi : tahke sademeteliik
– Lörts : ülemisetes kihtides lumena tekkinud, kuid allpool või vahekihtides pooleldi üles sulanud märg, poolsulanud ja raske lumi.
– Jäävihm : sademeliik, mille korral ülemistest õhukihtidest algab sadu vihmana, kuid alumistes kihtides või maapinnale langedes jäätub kiiresti osaliselt või täielikult.
– Tuul : õhu liikumine kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale.
– Õhumass : ulatuslik, kindlate ja sarnaste omadustega atmosfääri õhuosa. Omadused on näiteks temperatuur, niiskus jms.